Sisukord

Vihmaveerenn ja vihmaveetoru, kas need on vajalikud?

Vihmaveerenn, vihmaveetoru ja kokku liidetuna vihmaveesüsteem on Eesti kliimavöötmes iga hoone lahutamatu osa. Keskkonnaagentuuri hinnangul on Eestis sademetega päevi ühes aastas keskmiselt 81 kuni 137 ning täpne keskmine sõltub maakonnast. Sademete hulk on seejuures ligikaudu 550 mm aastas, mis viitab lihtsamalt öeldes, et iga ruutmeetri kohta langeb 550 liitrit vett. Kui keskmise eluhoone viilkatuse pindala on umbes 120 ruutmeetrit, siis peab see olema suuteline juhtima hoonest eemale 66 000 liitrit vett ühes aastas.

Tegemist on äärmiselt suure koguse veega ning visuaalselt saab seda kogust võrrelda ujula ujumisbasseiniga. Kui nii suur kogus vett langeb katuselt kontrollimatult alla, siis põhjustab see maapinna läbivettimist, võimalikku konstruktsiooni vajumist, pidevat fassaadimaterjali märgumist ja selle kaasmõjul ka soodsat kasvupinda samblikule, seentele ja hallitusele. Loomulikult suudate ette kujutada ka seda ulatuslikku jäävälja, mis tekib külmematel kuudel kui temperatuur mängleb sooja- ja külma kraadidega. Säärase ebameeldivate olukordade ja võimalike kahjustuste ärahoidmiseks on oluline, et hoonel oleks toimiv vihmaveesüsteem. Vihmaveerenn ja vihmaveetoru juhivad veevoolu kontrollitult hoonest eemale.

Vihmaveerenn ja vihmaveetoru on osa vihmaveesüsteemist

Horisontaalne vihmaveerenn ja vertikaalne vihmaveetoru on vihmaveesüsteemi peamised osad, suunates katusele langevat sadevett. Lisaks eelnevalt mainitud elementidele kuulub vihmaveesüsteemi osade sekka ka: vihmaveerenni allatulek, renniots, renni liide, rennikonks, rennikandur, vihmaveetoru põlv ning süliti, seinakinnitus ning hoone kujust olenevalt ka vihmaveerenni sise- või välisnurk. Selleks, et kogu süsteem omavahel ideaalselt sobituks on oluline komplekti koostamisel valida sama tootja elemendid.

Vihmaveerenni ja vihmaveetoru tüüp

Vihmaveerenni ja vihmaveetoru tüüpe on mitmeid, kuid peamiselt eristatakse vihmaveesüsteeme lähtuvalt kujust, materjalist ja sellest, kas rennid ja torud on liitekohtadega või ühes tükis.

Ümar vihmaveesüsteem

Ümar vihmaveesüsteem on üks levinumaid vihmaveesüsteemide tüüpe, mida iseloomustab selle osade – nii vihmaveerennide kui ka vihmaveetorude – ümar kuju. Seda tüüpi süsteemid on populaarsed oma praktilisuse ja esteetilise väljanägemise tõttu ning sobivad paljudele hoonetüüpidele, eriti traditsioonilistele ja klassikalise välimusega majadele. Lisaks aitab ümar disain vähendada ummistuste riski, kuna vesi voolab kergesti läbi rennide ja torude.

✓ Ümara vihmaveesüsteemiga kaasneb väiksem ummistumise oht.

Kandiline vihmaveesüsteem

Kandiline vihmaveesüsteem on vihmaveesüsteemi tüüp, mida iseloomustab rennide ja torude kandiline, tavaliselt ristkülikukujuline või ruudukujuline disain. See süsteem on eelistatud kaasaegse arhitektuuriga hoonetel ja seal, kus praktilisus tuleb kombineerida selge ja nurgelise esteetikaga.

✓Kandiline vihmaveesüsteem suudab oma laiema profiili tõttu juhtida suuremat kogust vett.

Metallist vihmaveesüsteem

Metallist vihmaveesüsteem on populaarne valik eelkõige tõestatud vastupidavuse tõttu. Üks levinumaid valikuid on teras, mis on tavaliselt vastupidavuse suurenamiseks tsingitud või kaetud pural polüuretaankattega ehk teisisõnu korrosioonikaitsega. Arhitektuursete projektide puhul kasutatakse ka vasest valmistatud ehk vask vihmaveesüsteeme, mis omandavad ajapikku iseloomuliku patina. Kokkuvõttes talub metall hästi keskmisest kõrgemaid koormusi, näiteks suurt hulka sademeid või rasket lumekoormust.

✓Metallist vihmaveesüsteem on oma vastupidavust korduvalt tõestanud ning sobib ideaalselt meie kliimavöötmes kasutamiseks.

PVC ehk plastikust vihmaveesüsteem

PVC (polüvinüülkloriid) ehk plastikust vihmaveesüsteem on taskukohasem alternatiiv metallist süsteemidele. Plastikust vihmaveesüsteem on kaalult kerge ning sobib ka isetegijatele, kes soovivad süsteemi ise paigaldada. Metallist alternatiiviga võrreldes võib plastikust versioon tunduda vähem luksuslik, mistõttu see ei pruugi sobida iga hoone välimusega.

Liitevabad vihmaveerennid

Liitevabad vihmaveerennid ja vihmaveetorud valmistatakse ühes pikas tükis, millel puuduvad liitekohad. See muudab vihmaveesüsteemi lekkekindlamaks ja mõnel juhul ka esteetilisemaks võrreldes süsteemiga, mis on liitekohtadega. Liitevabad rennid valmistatakse tavaliselt kohapeal mobiilse seadme abil, tagades täpse sobivuse iga hoone jaoks.

! Süsteemi valimisel on oluline eelnevalt veenduda, et vihmaveerennide ja -torude valmistamiseks kasutatava lehtmetalli paksus oleks minimaalselt 0.5 mm, soovituslikult 0.6 mm. Õhemast materjalist valmistatud vihmaveesüsteemid kipuvad suuremate sademetega märgatavalt rohkem kolisema ning samuti ei pruugi need taluda talvistes oludes jää ja lumekoormust.

Vihmaveerenni ja vihmaveetoru paigaldusjuhend

Vihmaveerenni ja vihmaveetoru korrektne paigaldamine on iga vihmaveesüsteemi toimivuse alus. Korralikult paigaldatud süsteem tagab, et hoonele langevad sademed juhitakse ohutult eemale, ennetades fassaadi, vundamendi ja ümbritseva haljastuse kahjustusi. Juhendis on välja toodud peamised ning tavatingimustes universaalsed paigaldustavad, kuid võimalusel soovitame alati jälgida ka konkreetse tootja väljastatud paigaldusjuhendit.

Rennikandurid kinnitatakse 600 mm sammuga tsentrist tsentrisse

Vihmaveerenni paigaldus algab rennikandurite räästakonstruktsiooni külge kinnitamisega.

  1. Võimaliku lumekoormuse tõttu on rennikandurid soovituslik kinnitada sarikasse või fermi ning kandurite samm peaks olema 600 mm kuni 800 mm.
  2. Veevoolu sujuvat liikumist silmas pidades on oluline tagada kandurite paigaldusel ka renni kalle, mis võiks olla 2-3 mm langust iga meetri kohta.
  3. Katuselt sulalume langemisega seotud kahjustuste vältimiseks peaks rennikanduri välisserva kõrgeim punkt olema 20 mm allpool katuskatte mõttelisest pikendusest.

Vihmaveetoru kinnitatakse fassaadikonstruktsiooni külge

Vihmaveetoru korrektne kinnitamine fassaadikonstruktsiooni külge on vihmaveesüsteemi funktsionaalsuse ja vastupidavuse seisukohalt kriitiline.

  1. Võimaliku tuulekoormuse tõttu on vihmaveetoru seinakinnitused soovituslik kinnitada fassaadikatte alusroovi või aluskonstruktsiooni ning kinnitus tuleb paigaldada igale toru liitekohale. Seejuures ei tohi seinakinnituste vaheline samm olla suurem kui 2500 mm.
  2. Selleks, et vältida vihmaveetorudest valguva vee pritsmeid fassaadile ja soklile, võib süliti alumise serva ja maapinna vaheline kaugus olla makimaalselt kuni 200 mm.
Ostukorv